Katrin Soon "Labaga kannel Setumaal 20. sajandi algul: mängutraditsiooni ja pillilugude analüüs"

Avaldatud 19. jaanuaril 2012

Bakalaureusetöö Juhendaja: Taive Särg   Tartu Ülikool Kirjanduse ja rahvaluule osakond Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu 2005   Autor kirjutab uurimuse sissejuhatuses nii: "Tänu mitmete pillimeeste ja pillimeistrite tegevusele on Eestis viimase paarikümne aasta jooksul taaselustunud väikekannelde mängutraditsioon. 2005. aasta kevadel kinnitati riiklikult muusika- ja huvikoolide rahvamuusika raamõppekava, mille alusel on nüüdsest ühe erialana võimalik õppida ka väikekannelt. Nõnda on sündinud vajadus seda pilli puudutava üksikasjalikuma käsitluse järele, mis hõlmaks väikekandlelugude ajaloolis-kultuurilisi ja muusikalisi aspekte. Teema valikut suunas ka mu enda kiindumus selle pilli vastu ning senine tegevus väikekandleõpetajana. Kõik see on äratanud sügavamat huvi ning innustanud mõtlema väikekandlelugude kunagise konteksti ning muusikalise struktuuri üle."   Uurimuse struktuur   SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLEVAADE ETNOMUSIKOLOOGIAS KASUTATAVATEST MEETODITEST ANALÜÜSI ÜLDTEOREETILISI LÄHTEKOHTI 1.1. Etnomusikoloogia 1.2. Etnomusikoloogia suunad. Käesoleva tööga seotud meetodid 1.2.1. Muusika konteksti analüüs 1.2.2. Muusikaanalüüs 1.3. Vastandus eemiline-eetiline: vastuolu uurija ning kultuurikandja tunnetusviisi vahel ning selle ületamise võimalikkus 2. ÜLDISI ANDMEID SETUMAA JA SETUDE KOHTA – SOTSIAALAJALOOLINE TAUST JA KULTUURILINE KONTEKST, MUUSIKALINE KESKKOND 20. SAJANDI ALGUL 2.1. Üldised andmed. Sotsiaal-ajalooline taust 2.2. Kultuuriline üldpilt 20. sajandi algul 2.2.1. Hariduselu 2.2.2. Seltsitegevus 2.2.3. Kirik 2.3. Muusikaline keskkond 2.4. Kokkuvõtteks 3. ARMAS OTTO VÄISÄNEN SETU RAHVAMUUSIKA UURIJANA 3.1. Rahvamuusika kogumine 20. sajandi algul Euroopas ja Eestis 3.2. A. O. Väisänen rahvamuusika kogujana 3.3. A. O. Väisäneni Setumaa-retked 4. LABAGA KANNEL – KOHT KANNELDE HULGAS, LEVIK JA AJALOOLINE KUJUNEMINE. LABAGA KANNEL SETUMAAL 4.1 Kannel. Väikekannel. Labaga kannel. Algupära ja levik 4.2. Labaga kannel Setumaal 4.2.1. Pilli ehitus 4.2.2. Mänguvõtted 4.2.3. Häälestus 4.2.4. Mängijad 4.2.5. Repertuaar 4.2.6. Mängimissituatsioonid, funktsioon 4.2.7. Kannelt puudutavad uskumused 4.3. Kokkuvõtteks 5. 1913. AASTAL SALVESTATUD SETU VÄIKEKANDLELUGUDE MUUSIKALINE ANALÜÜS 5.1. Uurimise alla tulevad mängijad ja nende repertuaar 5.2. Noodistused 5.3. Setu labaga kandle lugude helikõrguslik struktuur 5.3.1. Heliread 5.3.2. Kooskõlad 5.3.3. Astmete omavahelised funktsionaalses suhted 5.4. Ajaline korrastatus setu labaga kandle lugudes 5.4.1. Rütm 5.4.2.1. Vältused 5.4.2.2. Rütmimustrid 5.4.1. Meetrum 5.4.3. Setu labaga kandle lugude analüüs laadirütmi aspektist 5.4.3.1. Kuidas laadirütmi süvatasandi korduvaid funktsionaalseid tsükleid nimetada? 5.4.4. Vorm 5.5. Varieerimine setu labaga kandle lugudes 5.6. Kokkuvõtteks KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKAD JA KIRJANDUS   LISAD LISA 1. 1913. a. A. O. Väisäneni poolt salvestatud setu labaga kandle lugude transkriptsioonid LISA 2. Laadirütmi skeemid LISA 3. Varieerimine setu labaga kandle lugudes. Tabelid LISA 4. A. O. Väisäneni noodivihikus leiduvad setu väikekandlelugude noodistused, mille kohta ei ole helisalvestust LISA 5. A. O. Väisäneni fotod setu labaga kandle mängijatest Uurimus .pdf kujul, loe siin (.pdf 1,3Mb)   Veebikogumiku toimetaja Krista Sildoja arvab järgmist: "Katrin Soone bakalaureusetöö näol on tegemist väga huvitava ja samas ka innovatiivse uurimisteemaga. Nimelt, kui rahvapille on Eestis varasemalt uuritud ja seda eelkõige etnograafilisest vaatepunktist, siis nendel pillidel mängitud muusikat vastava muusika kultuurilises kontekstis on kirjeldatud väga vähe. Siinkohal annab töö autor märkimisväärse panuse vastavasisulise uurimistöö praktikasse. Rõhutada tuleb ka asjaolu, et rahvapillimuusikat on võimalik uurida vaid seda ise praktiliselt tehes – Katrin Soon on kõrgetasemeline väikekandlemängija." Avaldatud 19. jaanuaril 2012 Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
Katrin Soon "Labaga kannel Setumaal 20. sajandi algul: mängutraditsiooni ja pillilugude analüüs"
Avaldatud 19. jaanuaril 2012

Bakalaureusetöö

Juhendaja: Taive Särg

 

Tartu Ülikool
Kirjanduse ja rahvaluule osakond
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool

Tartu 2005

 

Autor kirjutab uurimuse sissejuhatuses nii: "Tänu mitmete pillimeeste ja pillimeistrite tegevusele on Eestis viimase paarikümne aasta jooksul taaselustunud väikekannelde mängutraditsioon. 2005. aasta kevadel kinnitati riiklikult muusika- ja huvikoolide rahvamuusika raamõppekava, mille alusel on nüüdsest ühe erialana võimalik õppida ka väikekannelt. Nõnda on sündinud vajadus seda pilli puudutava üksikasjalikuma käsitluse järele, mis hõlmaks väikekandlelugude ajaloolis-kultuurilisi ja muusikalisi aspekte. Teema valikut suunas ka mu enda kiindumus selle pilli vastu ning senine tegevus väikekandleõpetajana. Kõik see on äratanud sügavamat huvi ning innustanud mõtlema väikekandlelugude kunagise konteksti ning muusikalise struktuuri üle."

 

Uurimuse struktuur

 

SISUKORD


SISSEJUHATUS


1. ÜLEVAADE ETNOMUSIKOLOOGIAS KASUTATAVATEST MEETODITEST ANALÜÜSI ÜLDTEOREETILISI LÄHTEKOHTI
1.1. Etnomusikoloogia
1.2. Etnomusikoloogia suunad. Käesoleva tööga seotud meetodid
1.2.1. Muusika konteksti analüüs
1.2.2. Muusikaanalüüs
1.3. Vastandus eemiline-eetiline: vastuolu uurija ning kultuurikandja tunnetusviisi vahel ning selle ületamise võimalikkus


2. ÜLDISI ANDMEID SETUMAA JA SETUDE KOHTA – SOTSIAALAJALOOLINE TAUST JA KULTUURILINE KONTEKST, MUUSIKALINE KESKKOND 20. SAJANDI ALGUL
2.1. Üldised andmed. Sotsiaal-ajalooline taust
2.2. Kultuuriline üldpilt 20. sajandi algul
2.2.1. Hariduselu
2.2.2. Seltsitegevus
2.2.3. Kirik
2.3. Muusikaline keskkond
2.4. Kokkuvõtteks


3. ARMAS OTTO VÄISÄNEN SETU RAHVAMUUSIKA UURIJANA
3.1. Rahvamuusika kogumine 20. sajandi algul Euroopas ja Eestis
3.2. A. O. Väisänen rahvamuusika kogujana
3.3. A. O. Väisäneni Setumaa-retked


4. LABAGA KANNEL – KOHT KANNELDE HULGAS, LEVIK JA AJALOOLINE KUJUNEMINE. LABAGA KANNEL SETUMAAL
4.1 Kannel. Väikekannel. Labaga kannel. Algupära ja levik
4.2. Labaga kannel Setumaal
4.2.1. Pilli ehitus
4.2.2. Mänguvõtted
4.2.3. Häälestus
4.2.4. Mängijad
4.2.5. Repertuaar
4.2.6. Mängimissituatsioonid, funktsioon
4.2.7. Kannelt puudutavad uskumused
4.3. Kokkuvõtteks


5. 1913. AASTAL SALVESTATUD SETU VÄIKEKANDLELUGUDE MUUSIKALINE ANALÜÜS
5.1. Uurimise alla tulevad mängijad ja nende repertuaar
5.2. Noodistused
5.3. Setu labaga kandle lugude helikõrguslik struktuur
5.3.1. Heliread
5.3.2. Kooskõlad

5.3.3. Astmete omavahelised funktsionaalses suhted
5.4. Ajaline korrastatus setu labaga kandle lugudes
5.4.1. Rütm
5.4.2.1. Vältused
5.4.2.2. Rütmimustrid
5.4.1. Meetrum
5.4.3. Setu labaga kandle lugude analüüs laadirütmi aspektist
5.4.3.1. Kuidas laadirütmi süvatasandi korduvaid funktsionaalseid tsükleid nimetada?
5.4.4. Vorm
5.5. Varieerimine setu labaga kandle lugudes
5.6. Kokkuvõtteks


KOKKUVÕTE


SUMMARY


ALLIKAD JA KIRJANDUS

 

LISAD
LISA 1. 1913. a. A. O. Väisäneni poolt salvestatud setu labaga kandle lugude transkriptsioonid
LISA 2. Laadirütmi skeemid
LISA 3. Varieerimine setu labaga kandle lugudes. Tabelid
LISA 4. A. O. Väisäneni noodivihikus leiduvad setu väikekandlelugude noodistused, mille kohta ei ole helisalvestust
LISA 5. A. O. Väisäneni fotod setu labaga kandle mängijatest

 

Veebikogumiku toimetaja Krista Sildoja arvab järgmist: "Katrin Soone bakalaureusetöö näol on tegemist väga huvitava ja samas ka innovatiivse uurimisteemaga. Nimelt, kui rahvapille on Eestis varasemalt uuritud ja seda eelkõige etnograafilisest vaatepunktist, siis nendel pillidel mängitud muusikat vastava muusika kultuurilises kontekstis on kirjeldatud väga vähe. Siinkohal annab töö autor märkimisväärse panuse vastavasisulise uurimistöö praktikasse. Rõhutada tuleb ka asjaolu, et rahvapillimuusikat on võimalik uurida vaid seda ise praktiliselt tehes – Katrin Soon on kõrgetasemeline väikekandlemängija."

Katrin Soon "Labaga kannel Setumaal 20. sajandi algul: mängutraditsiooni ja pillilugude analüüs" Avaldatud 19. jaanuaril 2012
© Veebikogumik "KANNEL" Koostajad: Krista ja Raivo Sildoja, kontakt: krista(ät)rahvamuusika.ee